|
Loe lisaks ja telli ajakiri:
http://www.toitumisteraapia.ee
Tervendaja, september 2010
Aive Antsov
Raamat „pH ime“ on nagu enamik raamatuid ennekõike materjal, millelt inimene ise uusi tõekspidamisi kogema hakkab, kui otsustab pH-dieedi teooria oma elus ka praktikaks rakendada. See artikkel ei propageeri pH-toitumist, vaid annab edasi reaalset kogemust. Kreet Rosin alutas teadlikult pH-tasakaalustatud toitumisega peale pH-loengul osalemist, kuigi alateadlikult oli sarnast joont ajanud juba üle kümne aasta. „Olin järginud oma kehalt tulevaid signaale ning vastavalt neile toidusedelit sättinud.“
pH-toitumise ja pH-dieedi vahele tõmbab naine meeleldi võrdusmärgi, ehkki sama ei saa tõmmata dieedi ja paastumise vahele. Kreet Rosin leiab, et inimesed ajavad segi tervisliku toitumise ja näljadieedi. „Dieeti võib pidada ka kaalu tõstmiseks, nagu nt. alakaalulised teevad. pH-tasakaalustatud toitumise puhul on hea see, et neil, kel kaalu üle, hakkab kaal alanema, ning neil, kel kaalu liiga vähe, hakkab kaal tõusma.“
pH-dieet on praktiseerija meelest üks hea tee enesetunde saavutamisel ja hoidmisel. pH-tasakaalustatud toitumise korral jälgitakse reeglit 30/70, st. taldrikul on 30% happelist ja 70% aluselist toitu. Rusikareegel on, et kõik rohelist värvi aedviljad on aluselised (nt. värske kurk, kapsas, brokkoli, spinat, petersell) ning kõik suhkrut sisaldavad toiduained happelised (nt. üleküpsenud banaanid, šokolaad, kuivatatud puuviljad). Kui mitte ainsanst toiduainest vägisi loobuda ei tule, aga oluline on aluselise vee joomine (sidruni-, laimi- või kurgivesi näiteks).
Lisaks toidule ja joogile mõjutab pH-tasakaalu vähemalt seitse tegurit, millest esimene on stress. „Seda peetakse pH-dieedi puhul kõige suuremaks happesuse tekitajaks,“ teab Kreet Rosin. „Stress tekitab isu happeliste toitude ja jookide järele (šokolaad, maiustused, alkohol, kohv, sigaret jne), sest sarnane tõmbab sarnast. Iga inimene peaks leidma endale sobivad tervislikud stressimaandajad. Üheks võimaluseks on vaimsed praktikad. Ise olen aastaid eelistanud joogat ja Reikit.“
Teine tegur, mis seotud pH-tasakaaluga organismis, on inimese mõtted ja tunded. „Ei piisa sellest, kui negatiivsed mõtted ja emotsioonid alla surud ja neist näiliselt justkui vaba oled. Emotsioonide eest põgeneda ei saa, küll aga saab nendega oskuslikult tegeleda ning seeläbi nende kahjulikku mõju vähendada.“
Kolmas tegur – une kvaliteet, äärmiselt oluline on vähemalt öisel ajal lõdvestuda, magada kvaliteetselt, sest organismis toimuvad sel ajal ülitähtsad protsessid (sh. rakkude tervenemine, kasvamine, uuenemine jne.) Oluline on jälgida oma unere˛iimi ning võimalusel sättida see loodusega ühte rütmi, koos päikesega magama ja koos päikesega üles.
Neljas tegur – liikumine. Ja mitte tippsport, vaid igapäevane mõõdukas füüsiline liikumine. „Rusikareegel on, et päevas tuleks aktiivselt liikuda vähemalt 30 minutit ja seda nii, et seljale tekiks kerge higi, et osad happed saaksid organismist väljuda.“
Viies tegur on hingamine. „Sageli on see liiga pinnapealne. Idamaades on uskumus, et igale inimesele on antud kindel arv hingetõmbeid. Vihane ja ärritunud inimene kasutab need kiiremini ära kui rahuliku loomuga inimene.“
Kuues tegur - kiirgus. Arvutite ja mobiiltelefonide kiirgus mõjutab kahjuks samuti inimese pH-taset negatiivselt. Samuti seitsmes tegur, saastatus, mõjutab inimorganismi. Kuigi pH-tasakaalustatud toitumine võib anda väga suurepäraseid tulemusi, ei piisa hea tervise ja enesetunde tagamiseks ainult toitumise jälgimisest – vaja on jälgida kogu elustiili.
Kreet Rosin: „Mu teadmised täienevad pidevalt, üheks heaks näiteks on talvel saadud kogemus, et Eestimaal ei saa siinse kliima tõttu ainult toorest toitu süüa. Vaja on ka sooja, muidu jahtub organism liiga maha ja see omakorda tekitab probleeme näiteks põrnale, mis seotud immuunsüsteemiga.“
Teiseks näiteks, kuidas keha annab elulisi signaale, võib tuua selle, kuidas peale kohvi joomise soovi kadumist hakkas tal kaduma soov musta tee järele. „Algul ma seda ei mõistnud, kuna olin kogu aeg kuulnud kohvi kahjulikkusest, kuid mitte sõnagi tee kahjulikkusest. Alles mõni aeg peale musta tee joomise lõpetamist sain teada, et kohv ja must tee on happelisuse poolest praktiliselt ühel pulgal.“
Kuna pH-tasakaalustatud toitumine on saanud talle loomulikuks, siis on selle praktiseerimine ka lihtne, ei vaja lisasisendust ega ponnistusi. Hommikut alustab aluselise vee joomisega, hommikusöögiks valib puuvilja. Lõunasöögiks värskeid ja aurutatud juurvilju, tatart, ahjukala või suppi, ja isetehtud juuretisel põhinevat leiba. Õhtusöögina eelistab rohelist pH-suppi. Vahepaladeks rosinaid, pähkleid või riisivahvleid. „Peale kella 18 reeglina midagi ei söö, kuna mu organism ei kasuta seda energiat ära. Ja kui mõnikord tuleb tohutu isu mõne happelise asja järgi (nt. stressist tulenevalt), söön selle nautides ära ja ei põe.“
„Kehakaal on ideaalsem kui kunagi varem, olen lahti saanud varasemalt vaevanud kõhuvaludest. Prille enam ei vaja. Samas ei saa ma neid muudatusi ainult pH-toitumise arvele kirjutada. Olen veendunud, et minu heale tervisele ja suurepärasele enesetundele on lisaks tervislikule toitumisele panuse andnud korrapärane füüsiline liikumine ja igapäevased vaimsed praktikad.“
Kuidas suhtub pere tema dieeti? „Minu noorem poeg sai rinnapiima 1,5 aastat ja siis asendus rinnapiim kuidagi väga loomulikku rada pidi rohelise joogiga (aluselise SuperGreens´iga). Rohelist pH-suppi ja aedvilju nii toorelt, keedetult kui küpsetatult armastab ta väga. Vanem poeg rohelisest supist suurt midagi ei arva, kuid aedvilju sööb igal kujul meelsasti.“
Kreeda abikaasa hakkas pH-toitumist katsetama 2009 jõulude ajal suhteliselt elulisel ajendil: nimelt soovis Tartu maratoni ajaks 10 kilo alla võtta, et jalgade koormust vähendada. Mees hakkas hommikuti rohelist jooki jooma ning tegi regulaarselt trenni, maratoni ajaks oli soovitud kaal käes. „Minu noorem õde hakkas pH-tasakaalustatud toitumist praktiseerima seoses maoprobleemi ning alakaaluga. Nüüdseks on ta mõlemast vaevusest kenasti jagu saanud.“
Mis on aga pH-toitumise ohud? Kreet Rosin: „Oht peitub selles, et mõni inimene, kes ei ole ennast teemaga korralikult kurssi viinud, võib kalduda toitumisega äärmusesse: pingutab üle aluseliste toitudega. Oluline on meeles pidada, et organismile on vajalik happe-aluse tasakaal. Samuti on vaja varuda kannatlikkust – reeglina ei toimu ükski nähtav muudatus üle öö, ning kiirete tulemuste ootamine võib tekitada asjatut stressi ja pettumust!“
Naine on jaganud pH-dieedi alaseid teadmisi kõigile soovijatele. „Neil, kellega mina sel teemal kokku olen puutunud, on põhjuseks olnud tervisehädad (sh. seedimis-, kehakaalu- ja nahaprobleemid, ka kasvajaga hädas olijad). Mõned on pH-toitumisega hakanud tegelema ka tänu kõrgele teadlikkusele ning soovist säilitada oma head tervist veel pikki aastaid.“
LISA
Tervislikud retseptid. Kreet Rosina lemmiktoitudeks on pH-supp, pesto, ahjujuurviljad ja ahjulõhe. Lahkesti on ta valmis oma oskusi jagama. „pH-supi jaoks panen saumikseri nõusse ühe 10 cm värske kurgi, tomati, peterselli, paar kapsalehte, lehtsalatit, neli basiilikulehte, ruccolat, himaalaja soola, musta pipart, extra-virgin oliiviõli või tudraõli (võib panna ka muid õlisid). Püreestan saumikseriga umbes minuti jagu ja ongi minu jaoks paras portsjon valmis. Minu peatselt kolmeseks saav poeg Oskar hüüab seda suppi roheliseks supiks ja nõuab seda lasteaiast koju jõudes kõva häälega.“
Pesto jaoks paneb Kreet saumikseri kitsamasse nõusse ühe basiiliku kõik lehed, peoga piinea pähkleid ehk seedermänniseemneid), extra-virgin oliiviõli ja himaalaja soola. Püreestab saumikseriga umbes minuti ning ongi valmis. Pestot on hea määrida kõikvõimalike leivaliste ja riisi- või tatravahvlite peale.
„Ahjukala jaoks puhastan lõhefilee soomustest, asetan filee fooliumiga kaetu ahjuplaadile, raputan sellele himaalaja soola, panen sidruniviilud ja kallan üle muna-sidrunipipra-tilli-piima-riivjuustu seguga. Tõstan fooliumiääred üles, murran ääred kokku ja küpsetan 200 kraadises ahjus umbes 30 minutit.“
Dr. Riina Raudsiku sõnul on „lonkava“ ainevahetuse põhjused sageli selles, et inimene kas puhkab vähe, töötab üle, ei liigu piisavalt või hoopis koormab end füüsilise trenniga liigselt, või muretseb krooniliselt.
Igaüks saab organismi aidata vastavalt sellele, millised on tema maailmavaated ja põhimõtted. Dr. Raudsik isiklikult suhtub positiivselt pH-toitumisse, kuna on inimorganismi happe-aluselise tasakaalu teemat uurinud oma arstipraktikas juba aastakümneid. Arstina puutus esimest korda pH-teemaga kokku siis, kui suundus tööle Tallinna Kiirabihaiglasse, kus opereeritud südamehaigetega töötades tegi ka vajalikke vere happe-aluse tasakaalu uuringuid.
1989 alustas ta tööd Jüri tervisekeskuses, ning need kogemused, mida sai esmatasandi meditsiinis, süvendasid veendumust, kui tähtis on haiguste tekkimisel alateadvuse osa (psühhosomaatika) ja toitumine. „Hakkasin end täiendavalt harima biokeemia, füsioloogia, patofüsioloogia, immunoloogia, psühholoogia ja anatoomia alal. Erinevad teadmised hakkasid ikka ja jälle kokku jooksma happe-alus tasakaalu ehk teisisõnu keha energeetika juurde.“
Meditsiin on fokusseerunud tagajärje kiirele ravile, tihti ka iga kaebuse ravile medikamentoosselt. „Süvendatud veenmistööd toitumise ja õigete eluviiside propageerimisel on jäänud väheseks,“ leiab dr. Raudsik. „Puhta ja tervisliku toidulaua eest võitlus peaks haarama tervet riiklikku süsteemi.“
Robert O. Young'i raamatut „pH ime“on dr. Raudsik lugenud nii-öelda toitujana kui ka haritud arstina. Muuhulgas selgitab Young dr. Raudsiku meelest veenvalt ja selgelt, miks süsivesikud (magusad toiduained) teevad organismi happeliseks, ja miks hapumad toiduained, sisaldades vähem süsivesikuid, on organismile kasulikumad (sidrun, rabarber, kirss, greip jt).
Dr. Raudsiku kokkuvõte: „Kuigi organism saab magusast energiat, pole magusa jaoks organismis piiramatult reservuaari. Loodus, meie „tarkpea”, muudab magusa rasvaks, mille sahvrid on teadaolevalt lõputud. Kuigi rasvkude kaitseb inimest veres liigse happesuse eest, annab see kaudselt märku keha teiste kudede hapestumisest ja ohust haigestuda. See tähendab, energia on rasvhapete molekulis küll olemas, kuid veri ei võta neid kudedesse laiali kandmiseks kaasa, sest ta ise on happeline.“
Järsk vere pH muutus happelisuse suunas on inimesele ohtlik, teab dr. Raudsik oma ametialastest uuringutest. „Terve inimene ei ole ülekaaluline ja õige toitumise korral hakkavad lisakilod kaduma märkamatult. Küsimus on pigem selles, kas inimene otsustab oma toitumisest teadlikuks saada ja hakata oma tervisega ise aktiivselt tegelema.“
„Kehakaal on üks keha tervise marker. Kui rääkida ohtudest pH-toitumisega alustades, siis peamine viga, mida kõik kipume tegema, on liigne kiirustamine kehakaalu langetamise eesmärgil. Äärmuslike vahenditega saavutatakse 1-2 nädalaga 2-5 kg kehakaalu langust, mis toimub põhiliselt vee arvel. Edasist kaalulangust ei saavutata enam nii kiiresti ja pettutakse.“
„Korrigeerides kogu oma elustiili, saab inimene tasakaalu tagasi. Sageli annab toitumisharjumuste muutmine kiire ja hea efekti, kuid ainult kiire toortoidule üleminek võib olla esialgse halva enesetunde põhjuseks, nii nagu füüsiliselt passiivsel inimesel kutsub järsk koormuse suurendamine esile lihasvalud, väsimuse ja muud kaebused. Toortoidu osa võiks tasapisi tõsta 70%-le toidu kogusest päevas ja toit olgu mitmekesine. Puhast vett peaks jooma 30 kg kohta 1 liiter, vaatamata sellele, et janutunnet ei ole. Mida vähem vett joome, seda vähemaga keha harjub, kuid mis ei tähenda, et see oleks tervislik. Puhta veekeskkonnata ei saa ainevahetus korras olla.“
|
|
|
